Ministeriu ba Delimitasaun Fronteira Maritima: Kontesta Institusional?




Timor-Leste nudar nasaun arkipelagu,  ho naruk lina kostal kuaze kilometru 706, no ba parte Sul, iha Tasi Timor, iha fali parte Norte illa Timor nian, iha Tasi Banda. Tasi rua nee estratejikamente fo nia importansia ba seguransa rejional no mos potensia depozitu iha tasi laran hanesan mina-gas tasi Timor to'o ba Tasi Banda neebe ho nia coral triangulu ne'ebe mak iha nia valor atrativu bo'ot. Maske nunee,  fronteira tasi nian seidauk atinji nia lina definitivu no ne'ebe durante ne'e sai asuntu manas iha rai laran mak, esforsu ba delimitasaun fronteira tasi entre Timor-Leste ho Australia.

Ba lider nasional too ba sidadaun ordinariu, fronteira maritima nudar parte ba interese nasional hodi asegura soberania ekonomia no politika. Iha situasaun seluk mak oinsa rekursu minerais neebe ezisti iha Tasi Timor, projeta iha nia valor ekonomiku aproxima billaun dolares. Tan nee, fronteira maritima ba estadu Timor-Leste, nudar parte ba soberania tasi no mos destinu nasaun nian.

Hirak nee laos ona buat foun, maibe buat hirak neebe konsege atrai opiniaun publiku mak, dezignasaun Ministru-Adjuntu Primeiru Ministru ba Delimitasaun Fronteira Maritima husi VII Governu Konstitusional Republika Demokratika Timor-Leste.

Duvida mosu ho razaun tan, ezisti ona instituisaun relevante sira hanesan Gabinete Fronteira Maritima no seluk tan, neebe funsiona hanesan orgaun ad hoc no superviziona ba makina governu too ba instituisaun seguransa hanesan polisia maritima.

Tan nee autor hare katak, fenomena nunee bele lori too ba iha dilema ba expetasaun funsional,  ho interpretasaun ida katak ho misaun governu nian atu asegura moris diak nia sidadaun no vida estadu, komesa rekonfigura ba sanak oin-oin ate la atinji nia metas final no duplika funsaun administrativu no diretivu sira ne'ebe la responsivu.

Tan sa mak presiza kria ministeriu ida ho mandatu espesifiku ba delimitasaun fronteira maritima? Tan nee, iha futuru mai, posivel sei iha kontestamentu ba papel institusional, maske nunee, sei la hamosu atmosfera kompetisaun maibe posivel bele kria hikas powerless-directionless iha instituisaun autonomu seluk, hanesan Gabinete fronteira maritima no futuru instalasaun autoridade maritima, neebe ida ikus ne'e rasik sei serve nudar uniku autoridade ba objetivu servisu kombinasaun civil-militar ida komprehensivu no integradu hodi governa tasi.

Klaru juntura politika nasional bele hatudu katak, kriasaun ministeriu refere nudar parte ba komitmentu governu foun ba delimitasaun fronteira maritima neebe dadauk nee lidera husi Eis Primeiro Ministro Xanana Gusmao, no prezidente ba partidu CNRT. Tan nee legasaun funsional husi Gusmao rasik transfere ba funsaun instituisaun governativu ida.
Bele mos, karik nudar parte ba delegasaun poder, iha neebe modelu nee rasik konsege aplika ona, hafoin Gusmao rezigna an, maibe nafatin asume papel prinsipal no autoridade ida boot iha prosesu governativu.

Parte seluk, kriasaun ministeriu neebe lidera husi Hermenegildo Perreira, neebe nudar parte ba ekipa negosiador ba fronteira maritima no konesidu nudar mos ho ema neebe hetan konfiansa ass husi Gusmao, demonstra oinsa Timor-Leste komese expanda nia prioridade ba setor maritima nudar parte ba defeza, seguransa no dezenvolvimentu nasional.

Maske nunee, kriasaun ministeriu refere, ladun kompatibel tan ho eskala nasaun kiik no ho  diresaun estratejika maritima ida limite maka, sei hamosu lakon autoridade, too ba knaar institusional ida polariza.
Maibe, ita hotu hein, oinsa tarefa servisu entre instituisaun autonomu ho neebe mak superviziona direta ba estrutura organika VII governu nian hare ba asuntu jeral maritima nian.

Comments

Popular Posts